адвокат по уголовному праву в таллинне

VITALI DENIKIN

LAW OFFICE

хороший юрист в таллинне

Telefon:  +372 655 7545

E-post: info@denikin.ee

Tartu mnt 53, Tallinn

составить иск

Õigusbüroo pakub õigusabi perekonnaasjades, sõlmides nii kohtuväliseid kokkuleppeid kui esindades kliente Eesti Vabariigi kohtutes

Büroo uudised

IMG_8262.JPG

 

ÕIGUSABI OSUTAMISE VALDKONNAD

 

 ALIMENDID, SUHTLUSKORD, HOOLDUSÕIGUS, OTSUSTUSÕIGUS, ISADUSE TUVASTAMINE JA TEISED PEREKONNAÕIGUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

 


Meil on pikaajaline kogemus ühisvara jagamise juhtumite kallal. Aitame ka kohtu kaudu lahutust, alimente, lapsega suhtlemise korda korraldada. Ka Eestis on võimalik kindlaks teha lapsevanemate otsustusõigus lapse küsimustes.

Meie kontori spetsialistidel on ulatuslik kogemus perevaidluste lahendamisel. Väga sageli lahendatakse tekkinud probleemid juba esmasel kokkupuutel spetsialistidega.

Meie spetsialistid seisavad iga päev silmitsi erinevate probleemidega ja lahendavad neid nii kohtus kui ka sotsiaaltöötajatega kokkuleppe saavutamisel. Meil on laialdased kogemused pereasjades.

Oleme perekonnaasjades abistamiseks nii spetsialiseerunud, et oleme loonud portaali perekonnaküsimuste automaatseks esitamiseks, mille leiate siit.

Kohtusse konsulteerimise ja avalduse vormistamine maksab alates 80 eurost.

Kontakttelefon: 6557545, +372 58002575.
ALIMENTIDE (EHK ELATISE) SISSENÕUDMINE
“Millise vanuseni makstakse lapsele elatist? Laps on hetkel 18 aastane, ta õpib teisel kursusel kõrgkoolis. Kas isa peab maksma elatist kuni õpingute lõppemiseni”- küsib Postimees.ee lugeja.
 
Küsimusele vastab advokaat Vitali Denikin:
Perekonnaseadus sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama: (a) alaealine laps (ehk 18. a mitte saavutanud laps); (b) llaps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; Seega on isa kohustatud tasuma üalpidamist kuni õpingute lõpetamiseni kõrgkoolis või kuni lapse poolt 21 aastaseks saamiseni.
https://rus.postimees.ee/2918291/vopros-chitatelya-do-kakogo-vozrasta-vyplachivayutsya-alimenty-na-rebenka 
Lugeja küsimus: kas on võimalik nõuda tagasi juba välja makstud elatist?
"Kokkuvõttes on asi selline: 1991. a isa, teades, et laps ei põlvne temast, allkirjastas kõik dokumendid ja võttis lapse enda nimele. Kohtu kaudu tunnistas end isaks. Nüüd möödus 22 aastat ja nüüd ta ähvardab selle lapse ema sellega, et annab teda kohtusse, et ta tagastaks kogu selle aja eest tasutud alimente. Meie ei tea kuhu pöörduda, rahalisi vahendeid hea advokaadi jaoks ei ole. Kõik dokumendid on olemas, kus ta on omaalgatuslikult tunnistas teda oma tütreks. ASja vaadati läbi 1991 aastal. Kas võib juhtuda nii, et ta võidab asja või aegumistähtaja tõttu seda ei hakata läbi vaatama? Väga loodan Teie abile ja vastust. Ette tänades" - kirjutas Postimees väljaande lugeja

Vastab advokaat Vitali Denikin:

Vastavalt perekonnaseaduse regulatsioonile saab isaduse fakti vaidlustada mees, kes tunnistas oma isadust või kelle isadus oli tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga, samuti lapse ema ja laps. Seadus näeb ette piiratud aja isaduse fakti vaidlustamiseks, see tähendab,  et isadus saab olla vaidlustatud kohtus ühe aadta jooksul alates päevalst millal isikule, kellel on õigus esitada avalduse, said teada asjaolud, mis on vaidlustamise aluseks.

Seni ajani kuni kanne isaduse osas on kantud rahvastikuregistrisse, sealhulgas kohtuprotsessi jooksul, isik ei oler õigustatud keelduma elatise tasumisest. Riigikohus sätestas oma kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08, et alates rahvastikuregistris kande ebaõigeks tunnistamisest puudub isikul kohustus tasuda elatist, kuid temal ei ole õigust nõuda juba tasutud rahaliste vahendite tagastamist.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast ning perekonnaseadusest saab käesolevas situatsioonis järeldada, et isa hagiavalduse rahuldamise perspektiiv on äärmiselt väike tulenevalt aegumistähtajast ja juba kujunenud kohtupraktikast tasutud elatise tagastamise küsimuses.

https://rus.postimees.ee/1365100/vopros-chitatelya-vozmozhno-li-vernut-vyplachennye-alimenty
VARA JAGAMINE JA TASUTUD RAHASUMMADE TAGASINÕUDMINE
"Ma elan koos noormehega poolteist aastat. Meie elame minu korteris. Käesoleval ajal ma müün korteri ja ostan uue. Laenu vormistan enda nimele, ja makma hakkan samuti mina. Kas minu noormees saab peale lahku minekut nõuda vara jagamist?" - tunneb huvi Postimehe lugeja
Esitatud küsimustest järeldub, et isikud ei ole oma suhted ametlikult vormistanud. Seega, varastele küsimustele ei kohaldu perekonnaseadus, ka ühisvara regulatsioon ei kohaldu. Kuna, välja arvatud võlaõigusseadusele, artikli kirjutamise ajal omavahelisi suhteid puuduvad kehtivad õigusaktid, mis reguleeriksid koos elavate isikute suhted (sealhulgas ei ole vastuvõetud kooseluseadus), siis sellises situatsioonis korteriomandi omandamisel enda ainuomandisse ja laenu tasumisel enda poolt, teisel kaaselanikul ei teki õigust nõuda ühisvara jagamist. Kaaselanikul võivad tekkida muud nõuded, kui ta teostab mingisugust panust (nt tasub laenust tulenevad kohustused või teostab korteriomandis remonti jne), kuid kaaselanikul ei ole õigust nõuda korteriomandi osa endale.
https://rus.postimees.ee/2597016/vopros-chitatelya-imeet-li-sozhitel-pravo-posle-rasstavaniya-pretendovat-na-razdel-imushchestva
Lugeja küsimus: kas abikaasa saab jagada endiste abikaasade korteri, kui pärast lahutust sündis neil veel üks laps?
"Abielupaar lapsega lahutasid 9 aastat tagasi, kuid endised abikaasad jätkasid kooselu ühes korteris, mis oli vormistatud mehest abikaasa nimele pärast lahutust. Seejärel sündis veel üks laps. Kas naine saab jagada antud korterit?" - küsib Postimees lugeja Irina
"Vastab advokaat Vitali Denikin. Reeglina, endise abikaasa võimalus korteriomandi jagamiseks tekib juhul kui ühisvara ei olnud jagatud pärast lahutust. Seega, esitaks on vaja tuvastada, kas korteriomand on abikaasade ühisvara või mitte. Antud fakti tuvastamisel on võtmetähendus mitte omandiõiguse kandel kinnistusraamatus, vaid korteriomandi ostu kuupäev ja abielu sõlmimise/lahutamise kuupäevad, samuti rahaliste vahendite kuulumine ,mille arvelt oli korteriomand ostetud. Näiteks abielu jooksul ühisvarasse kuuluvate rahaliste vahendite eest korteriomand on ühisvaraks vaatamata kinnistusraamatu kandele ainult ühest omanikust. Kuid, ülaltoodu kehtib üksnes abikaasade ühisvara režiimi puhul (see tähendab, et juhul kui abikaasade poolt ei ole valitud teine vararežiim).

Kui korteriomand oli omandatud ainult ühe endise abikaasa poolt peale lahutust, siis ei ole see ühisvaraks ja seega sellise nõude rahuldamise perspektiiv ühisvara jagamiseks puudub. Vaatamata sellele, endine abikaasa on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ja nõudma rahaliste vahendite osa ühisvarast. Näiteks osa summast mis oli kogutud abielu jooksul.

On vaja pöörata tähelepanu faktile, et endised abikaasad või muud koos elavad isikud, kes moodustavad ühe leibkonna (isikud, kellel on üks eesmärk), neil on olemas veel üks võimalus oma varaliste õiguste kaitseks. Juhul kui üks endistest abikaasadest osalisest finantseeris korteriomandi ostu, siis saab ta nõuda kompensatsiooni tasumist välja makstud osamaksete (poole) ulatuses. Väike tõenäosus hüvitise nõudmiseks on ka siis, kui õnnestub tõendada, et perekond elas ühe abikaasa rahaliste vahendite arvelt ja teine tasus üksnes laenulepingust tuleneva kohustuse.

Meie peame vajalikuks välja tuua, et vaatamata üldisele eksitusele, ei oma ühiste laste olemasolu mistahes otsustavat rolli ühisvara jagamisel või kantud kulude nõudmisel. Selgitame, et iga situatsioon nõuab eraldiseisvat analüüsi ja ei saa välistada, et nõuded võivad olla esitatud ka muudel alustel".

https://rus.postimees.ee/1247802/vopros-chitatelya-mozhet-li-zhena-razdelit-kvartiru-byvshih-suprugov-esli-posle-razvoda-u-nih-rodilsya-eshche-odin-rebenok

 
SUHTLUSKORD
 
Lugeja küsimus: kas ema saab keelata isal võtta väikesed lapse enda juurde nädalavahetuseks?
"Läksime vabaelus oleva abikaasaga lahku, ta läks elama ema juurde Narva ja võttis kaasa meie tütred - 10 kuised kaksikud. Mina tasun elatist nõuetekohaselt, 320 eurot iga kuu, kuid mulle ei lasta võtta lapsed endaga kaasa isegi paariks päevaks kuus. Probleem on selles, et ma elan ja töötan Tallinnas, ja minu laste ema printsipiaalselt lubab ainult jalutada nendega 2 tundi ja kõik, ja mul tuleb 5 tundi kulutada sõitmiseks selleks, et näha lapsed kaheks tunniks. Rinnaga toitmist ta lõpetas juba pool aastat tagasi, seega ma ei näe objektiivseid põhjuseid mulle laste nädalavahetuseks mitte andmiseks Andke nõu, kas emal on õigus mitte anda lapsed paariks päevaks, vaid lubada jalutuskäike üksnes paari tunni ulatuses" - küsib Postimehe lugeja.
"Kuna eelnevalt tõstatatud küsimusest on näha, et suhtluskord lastega ei ole kindlaks määratud, siis lastega suhtlemine ja kohtumise pikkus määratakse vanemate kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, siis perekonnaseadus sätestab võimalust eraldi elaval vanemal (käesoleval juhul isal) oma õiguste ja laste õiguste kaitseks pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Kohtulahendi väljastamisel kohus lähtub eelkõige laste huvidest, arvestades õigusaktide regulatsiooni. tulenevalt perekonnaseaduse § 143 lg-st 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, samuti vanemad on kohustatud ja neil on õigus suhelda lapsega isiklikult. Perekonnaseaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes elab mõlemast või ühest vanemast lahul on õigus säilitada isiklikud suhted mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega. See tähendab, et kontakti säilitamine, reeglina, on lapse huvides.
 

Viimasel ajal on kohus oma praktikas üha enam toetanud lahus elava isa kontakti ja isikliku sideme säilitamist lapsega. Seega antud situatsioonis on isal õigus nõuda tagada endale võimalust rohkem aega nägemaks lapsed, samuti seda, et lapsed saaksid jääda ka ööseks tema juurde. Kuid see on võimalik ainult situatsioonis, kus lapsed otseselt ei sõltu otseselt emast (nt rinnaga toitmine) ja isa saab iseseisvalt hoolitseda laste eest, samuti on tal täidetud ettenähtud nõuded (nt on olemas elukoht, mis on sobiv laste elamiseks jne). Kohtulahendi tegemisel kohus lähtub ka sotsiaaltöötaja arvamusest ning lapsele määratud advokaadi arvamusest.

https://rus.postimees.ee/2200322/vopros-chitatelya-mozhet-li-mat-zapretit-otcu-zabirat-malenkih-detey-k-sebe-na-vyhodnye

LAPSE VIIMINE VÄLISMAA REISILE

Lugeja: Kas isa luba lapse väljaviimiseks välismaale on vajalik kui mul on hall pass?

"Kas isa nõusolek on vajalik kui ema soovib viia lapse nadalaks ajaks sugulaste juurde, kui nii isa kui laps on Eesti kodanikud, aga emal on hall pass? Lapsele vormistati turismiviisa" - tunneb huvi Postimees lugeja 

Vastab advokaat Vitali Denikin. Käesoleval juhil ei oma Eesti kodakondsuse puudumise fakt ühel vanematest mistahes rolli, kuna rahvusvahelise eraõiguse seadus sätestab, et kohaldatakse selle riigi õigust, kus laps püsivalt elab. Seega antud küsimule kohaldub Eesti Vabariigi seadusandlus.

 

Vastavalt perekonnaõiguse § 145 lg-le 1 kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Sama on situatsioon ka siis, kui vanemad elavad koos. Perekonnaseaduse § 145 lg 2 sätestab, et hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kuna lapse välismaale viimine on kindlalt oluline küsimus ning ei kuulu tavaotsuse tegemise alla, siis tulenevalt seaduse nõuetest on vajalik mõlema vanema nõusolek. 

Vaatamata sellele, et reaalses elus ei ole teise riiki reisimisel dokumendid, mis tõendavad teise lapsevanema nõusolekut, kohustuslikud (s.o neid ei kontrollita ilmtingimata), advokaadid siiski soovitavad omada sellist nõusolekut kaasas ja fikseerida see notariaalses vomis.

Kui üks lapsevanematest ei anna nõusolekut reisimiseks teise riiki või kohtumiseks sugulastega välismaal, siis selline nõudega nõusoleku saamiseks saab pöörduda kohtusse.

https://rus.postimees.ee/1272430/chitatelnica-nuzhno-li-razreshenie-otca-na-vyvoz-rebenka-za-granicu-esli-u-menya-seryy-pasport

BRONEERIGE AEG KONSULTATSIOONILE: 6557545 või E-POSTIGA: info@denikin.ee 

 

MEIST

Meie büroosse kaasatud juristid töötasid varasemalt Eesti tippadvokaadibüroodes, mistõttu saame tagada osutatavate õigusteenuste kvaliteeti. 

Juhul kui Teie vajate ausa õigusteenuse Teie asja tegeliku perspektiivikuse analüüsiga, siis võite julgelt pöörduda meie poole.

Juristide kvalifikatsiooniga ja kutsealase kogemusega saate tutvuda konkreetse juristi resümee kaudu (vt curicculum vitae allpool).

 

 

 

MEIE JURISTID

VITALI DENIKIN
VANEMJURIST
Eesti Juristide Liidu liige
Eesti Õigusteaduse Seltsi liige
Magister iuris (Tartu Ülikool)
perekonnaõigus, tsiviilkohtumenetlus
Dmitri Iljinski
jurist
Magister iuris (Tartu Ülikoolis)
korteriühistute valdkonna spetsialist

MUUD SPETSIALISTID

Margus Mäged

võlgnevuste sissenõudmise

spetsialist

Inkasso teenused

Julia Sillam

kantseleitöötaja

1.png

HAGIAVALDUSTE AUTOMATISEERITUD KOOSTAMINE  www.kodanikuportaal.ee

VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST

Tartu mnt 53, четвёртый этаж, Таллинн

Email: info@denikin.ee

Telefon:  +372 655 7545

GSM: +372 5800 2575

Õigusbüroo Vitali Denikin

registrikood: 14113044

 

Юрист в Таллинне
  • Facebook Social Icon
 

юрист

юридическое бюро

гражданское дело

взыскание долга

юридическая помощь

суд