Riigikohus selgitas oma 30. septembri 2022. a lahendis: "Olukorras, kus vastustaja ei teavitanud piirinaabrit ei ehitusprojekti muutmisest ega ehitusloa andmisest, ei saa hoolsuskohustuse järgimiseks nõuda, et naaber siseneks ehitustegevuse algust märgates omal algatusel ehitisregistrisse, otsiks sealt välja ehitusloa ja ehitusprojekti ning kontrolliks üle, kas projekt on tema õigusi puudutavas osas samaks jäänud.Vastasel juhul pandaks riskid, mis tulenevad ehitusloa menetlust korraldava haldusorgani eksimustest, menetluses kolmanda isikuna osaleva naabri kanda. Kirjeldatud viisil haldusmenetlust läbi viies on haldusorgan puudutatud isikut ilmselgelt eksitanud. Sellega seotud risk kaebetähtaja kulgema hakkamise edasilükkumiseks jääb vastustaja kanda"
Kohus järjekordselt tõi välja, et: "Kui isikule pole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et antud on teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et akt talle teatavaks tehtaks (RKHKm 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-25-09, p 11). Kaebetähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7; RKHKm 3-3-1-91-14, p 10; 3-20-999/37, p 19). Ringkonnakohus leidis õigesti, et samamoodi tuleb kohaldada HMS § 75, mis seab vaide esitamiseks tähtaja 30 päeva alates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai (RKHKm 3-20-999/37, p 19)."
Juhul kui soovite saada õigusabi või esindamist kohtumenetluses, siis võite julgelt pöörduda minu poole, jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee
