Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et "kuni 01.01.2018 kehtinud tööõiguse järgi oli nii töötasu ja päevaraha kui ka töötasult arvutatava viivisenõude aegumistähtaeg neli kuud. Samas asus kolleegium seisukohale, et praegu kehtiva õiguse kohaselt on nende nõuete aegumistähtaeg kolm aastat arvates palgapäevast (vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja TLS § 29 lg 9).
Tsiviilkolleegium leidis ka seda, et nii tööaja vale arvestamine kui ka töötasu osaline
maksmata jätmine ja päevaraha maksmata jätmine on töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega. Kolleegium selgitas, et rikkumise olulisuse hindamisel saab kohus mh arvestada VÕS § 116 lg‑s 2 sätestatuga. Seejuures rõhutas kolleegium, et seadus ei kohusta töötajat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma tööandjale töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega (erinevalt TLS § 88 lg‑s 3 sätestatud tööandja hoiatamiskohustusest)."
Allikas: Riigikohus
Kui Sul on vaja õigusabi, esindust töövaidluskomisjonis või kohtus, võta minuga ühendust. Vanemjurist Vitali Denikin +372 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee
