Kriminaalkolleegium selgitas oma 7. oktoobri 2022. a lahendis krim. asjas nr 1-21-3082, et "Väär on kassaatorite seisukoht, et kohtud pidanuksid tegema tsiviilhagi õigeksvõtul (KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440) põhineva otsuse. See, et süüdistatav ega tsiviilkostja ei vaielnud enne kriminaalasja lühimenetluse korras kohtusse saatmist tsiviilhagile vastu (ei esitanud tsiviilhagile vastust), ei tähenda seda, et nad võtsid haginõude õigeks. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-100-16, p 12 ja 21. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Pelgalt tsiviilhagile vastamata jätmine ei ole käsitatav hagi õigeksvõtuna. Menetletavas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega tsiviilkostja hagiavalduse kättesaamisest arvates kordagi avaldanud, et nad peavad kannatanute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks ja on valmis seda täitma. Seega ei ole nad tsiviilhagi õigeks võtnud."
Juhul kui Teil on vaja abi kriminaalmenetluses kaitse teostamisel või nõuete esitamisel, siis võite julgelt pöörduda minu poole, jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee
