Juhul kui Teil on vaja kaitset kohtueelses menetluses või kohtumenetluses KarS § 184 järgi, siis võtke minuga julgelt ühendust, Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee
Rääkides 05.10.2022. a lahendist, siis iigikohus tõi välja, et "Ringkonnakohus on eksinud süüküsimuse lahendamise põhimõtete vastu. Esiteks, heites maakohtule ette, et viimane tugines nii grupis tegutsemist kui ka suure varalise kasu saamise eesmärki tuvastades oletustele, rajas ringkonnakohus enda õiguskäsitluse väidetele, millele ei leia vähimalgi määral tuge kriminaalasja materjalidest. Näiteks arutles teise astme kohus kuriteo grupiviisilist toimepanemist analüüsides ilma ühelegi tõendile tuginemata, et süüdistatav võis narkootilised ained varastada, tema võimalikud kaaslased võisid välismaal politseile vahele jääda või liiklusõnnetuses või üledoosi surra. Teiseks kasutas teise astme kohus ehtsa valiktuvastamise võtet, mis on juba enda olemuselt oletus"
"Käsiloleva asja peamised vaidluskohad on, kas süüdistatav tegutses kuritegu toime pannes grupis ning kui suure varalise kasu saamise eesmärgi ta endale seadis. Ringkonnakohus on oma otsuses lükanud ümber maakohtu argumendid nii grupis tegutsemise kui ka suure varalise kasu saamise eesmärgi kohta. Samal ajal jättis ringkonnakohus nendes keskse tähendusega asjaoludes enda selgesõnalise seisukoha kujundamata. Teise astme kohus on sisuliselt leidnud, et süüdistatav võib-olla käitles suures koguses keelatud aineid grupis, aga võib-olla ka mitte. Samamoodi on ringkonnakohus asunud seisukohale, et süüdistatav tegutses võib-olla suure varalise kasu saamise eesmärgil, aga võib-olla siiski mitte. Kuna ringkonnakohus jättis süüküsimust oluliselt mõjutavates asjaoludes seisukoha kujundamata ning Riigikohus ei saa KrMS § 363 lg 5 järgi faktilisi asjaolusid tuvastada, tuleb kriminaalasi saata teise astme kohtule uueks arutamiseks."
"Uuel arutamisel tuleb kõigepealt tuvastada, kas süüdistatav pani ette heidetud teo toime grupis või oli ta üksiktäideviija. Alles seejärel, kui see küsimus on saanud konkreetse vastuse - grupis toimepanemine on tõendatud või mitte -, tuleb vaagida, kas süüdistataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Kui peaks tekkima tõsiselt võetavaid kahtlusi, mis puudutavad kaastäideviimist või suure varalise kasu saamise eesmärki, tuleb in dubio pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3) juhindudes tõlgendada need kahtlused süüdistatavale soodsamas suunas. Samas ei tohi esitada tõendatusele ka ülemäära rangeid nõudeid. Otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad tõsikindlalt väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (viidatud otsus nr 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega)."
"Kui eitada teo toimepanemist grupis, vastaks süüdistatava tegu kohtute seni tuvastatud asjaolude kohaselt KarS § 184 lg-le 21. Nimelt on kohtud lugenud tõendatuks, et narkootiliste ainete müümisest saadud kasu oleks olnud üle 40 000 euro. Kui aga tuvastatakse kaastäideviimine, tuleb suure varalise kasu saamise eesmärki analüüsides võtta arvesse kolleegiumi varem kujundatud seisukohta. Selle kohaselt saab KarS § 184 lg 21 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täitmisest kõneleda vaid juhul, kui toimepanija taotleb narkoainet käideldes isiklikult varalist kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud summat ületavas määras (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2021. a otsus nr 1-19-7453/106, p 50)."
