top of page
  • vitalidenikin

Ühise omaniku poolt hääletamine korteriühistu üldkoosolekul Riigikohtu praktika kontekstis

Обновлено: 1 дек. 2022 г.


Riigikohus selgitas, et kui korteriomanike üldkoosolekul osaleb korteriomandi ühistest omanikest vaid üks ning teine ei olnud andnud esimesele esindusõigust (ja volikirja) üldkoosolekul osalemiseks ning seal hääletamiseks (ning hääle andmist ei kiideta teise ühise omaniku poolt heaks), siis ei saa eelduslikult võtta ühe ühise omaniku osalemist arvesse üldkoosoleku otsusevõime hindamisel ning tema antud häält arvesse hääletustulemuste selgitamisel.


Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, siis on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (vt KrtS § 29 lg-d 2-6, TsÜS § 38 lg-d 1, 4-6 jt; Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12; 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 22; 16. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009/40, p 21). Kolleegium selgitab, et juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel, siis on üldkoosoleku otsus tühine (vt Riigikohtu 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450/58, p 15)


Juhul kui Teil on vaja õigusabi korteriühistuga seotud teemadel või esindamist kohtus, siis võtke minuga ühendust, jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee





3 просмотра0 комментариев

Недавние посты

Смотреть все
bottom of page