Kokkuvõtvalt Riigikohus kajastas antud lahendit nii, et kui äriühing nõustub võtma endale kriminaalasja lõpetamisel riigi ees varalised kohustused, aga ühineb seejärel teise äriühinguga, siis ei saa tema õigusjärglane nõuda riigile loovutatud vara tagastamist
Riigikohus selgitas 21.10.2022. a kohtulahendis, et " /.../ määruskaebuse lubatavuse esmane tingimus, et selle on esitanud kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kelle õigusi või seaduslikke huve on maakohtu vaidlustatud määrusega piiratud. Vastasel korral peab ringkonnakohus jätma kaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-95-13, p 12)."
Menetletavas asjas allkirjastas advokaat ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse OÜ kaitsjana ehk KrMS § 17 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse poolena, leides, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemine ei lõpetanud tema kui kaitsja volitusi.
Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustunud.
Riigikohus selgitas, et "KrMS § 47 lg 2 kohaselt on kaitsja ülesanne selgitada enda kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud ning anda talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Seega, ehkki kaitsja on KrMS § 16 lg 2 ja § 17 lg 1 kohaselt iseseisev menetlusosaline ja kohtumenetluse pool, on tema kriminaalmenetluses osalemise eeldus kaitsealuse olemasolu. Erinevalt füüsilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava surmast, mille korral võib esindaja või lähedane taotleda kriminaalmenetluse jätkamist (KrMS § 199 lg 3 p 2 ja § 274 lg 2 p 2), pole pärast juriidilise isiku lõppemist enam ühelgi juhul võimalik tema suhtes kriminaalmenetlust jätkata. Ühtlasi ei ole juriidilisel isikul endal pärast õigusvõime lõppemist selliseid õigusi ega huve, mida saaks või tuleks kriminaalmenetluses kaitsta. Järelikult lõpevad juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava lõppemisel ka tema kaitsja volitused. Eelmärgitu ei välista siiski senise kaitsja õigust esitada kriminaalmenetluses näiteks taotlusi ja kaebusi kas enda või lõppenud juriidilise isiku õigusjärglase huvides. Sellisel juhul ei tegutse isik aga enam mitte kaitsjana, vaid näiteks kolmanda isiku, menetlusvälise isiku või nende esindajana."
Riigikohus selgitas, et registrist kustutamisel ehk õigusvõime lõppemisel lõpevad ka kaitsja volitused. Seega ei ole enam ei kaitsealust ega ka tema õigusi ja huve, mida saanuks kriminaalmenetluses kaitsta.
Riigikohus sätestas, et "Samuti ei ole seadusega kaitstud 28. märtsi 2022. a määruskaebusest ilmnev NationalPark OÜ huvi saada OÜ Lääne Vara õigusjärglasena riigilt 40 706 eurot 11 sentiehk a) 12 000 eurot, mille OÜ Lääne Vara tasus KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse täitmiseks, ja b) 28 706 eurot 11 senti hüvitist selle kriminaalmenetluse kulu katteks, mis jäeti KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel OÜ Lääne Vara kanda. Praeguse juhtumi asjaolusid arvestades on NationalPark OÜ poolt sellise nõude esitamine käsitatav õiguse kuritarvitamisena, millele seadus kaitset ei anna. Kolleegium põhjendab osutatud seisukohta järgmiselt."
JUHUL KUI TEIL ON VAJA ÕIGUSNÕU VÕI KAITSET KRIMINAALASJADES, SIIS VÕITE PÖÖRDUDA MINU POOLE, VITALI DENIKIN, 58002575, INFO@DENIKIN.ee www.denikin.ee
