• vitalidenikin

Võlausaldaja õigus oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega pankrotimenetluse jooksul


Riigikohus tõi välja, et "PankrS § 99 lg 1 esimene lause kehtestab üldpõhimõtte, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 23). Selle sätte järgi on tasaarvestuseks pankrotivõlgniku suhtes nõutavad kaks eeldust: esiteks peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning teiseks peab tasaarvestuseks kasutatav nõue võlgniku vastu olema võlgniku pankrotimenetluses kaitstud. Nõude tasaarvestamise avalduse võib 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 99 lg 1 teise lause järgi esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni"


Riigikohus jõudis 26.10.2022. a lahendis järeldusele "eristada tuleb MKS § 105 lg-s 3 sätestatud maksuõigussuhtes toimuvat maksuvõla automaatset tasaarvestamist ja PankrS §-s 99 reguleeritud tsiviilõiguslikku tasaarvestamist pankrotimenetluse ajal. Maksukorralduse seaduses (sh MKS § 105 lg-tes 3 ja 6) sätestatud tasaarvestamise kord reguleerib tasaarvestamist maksuõigussuhetes maksukohustuslase igapäevase majandustegevuse raames ning see ei kehti pankrotimenetluse ajal enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasaarvestamise puhul. Pankrotiseadus on enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasumise ja tasaarvestamise osas maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus. Pärast maksukohustuslase pankroti väljakuulutamist saab maksuhaldur (kostja) nõuda maksuvõla tasumist ja ühtlasi maksuvõla tasaarvestada võlgniku tagastusnõudega pankrotiseaduse järgi. MKS § 128 lg 1 kohaselt rahuldatakse maksuvõlad maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral pankrotiseaduses sätestatud korras. Maksuvõlgade sissenõudmisel pankrotimenetluses esindab riiki võlausaldajana Maksu- ja Tolliamet (MKS § 133 lg 1). Pankrotimenetluse eesmärk on kohelda võlausaldajaid võrdselt selliselt, et nende nõuded rahuldatakse võlgniku pankroti korral pankrotimenetluse kaudu ja pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 2). Seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on. See tähendab, et pankrotiseaduse järgi on ka riik võlausaldajana võrdne teiste võlausaldajatega (PankrS § 153) (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. mai 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 18 ja Riigikohtu üldkogu 13. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-3-1-39-05, p-d 15-18). Eelmärgitut arvestades MKS § 105 lg 3 praegusel juhul erinormi (PankrS § 99) tõttu ei kohaldu ning kostja tasaarvestuse lubatavust tuleb kontrollida PankrS §-s 99 sätestatud reeglite järgi."


"Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuhalduri haldusaktiga (nt maksuotsusega), on MKS §-s 32 sätestatud maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima või deklareerimise korral täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-10, p 16). Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, nagu oleks tasaarvestus välistatud põhjusel, et ettemaksukontol olev raha ei ole võlgniku nõue kostja vastu. Ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu (Riigikohtu 18. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-13, p 13). Tagastusnõuet ja maksukohustust saab pankrotimenetluses tasaarvestada (Riigikohtu 7. märtsi 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-06, p 17). Ekslik on aga ringkonnakohtu käsitlus selle kohta, et kuigi ettemaksukontol olev raha on maksukohustuslase varaline nõudeõigus riigi vastu, ei ole see pankrotivõlgniku vara. Pankroti väljakuulutamisega muutub kogu võlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara on PankrS § 108 lg 2 järgi vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsÜS § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. See tähendab, et pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu kuuluvad pankrotivara hulka. Samas ei toonud ka see ringkonnakohtu eksimus kaasa ebaõiget kohtulahendit, kuid kolleegium muudab kõnealuses osas ringkonnakohtu põhjendusi."


"Samuti tuleneb kolleegiumi hinnangul MKS § 33 lg-st 5, et tagastusnõue ei teki deklaratsiooni esitamisel, vaid enne seda, kuna maksukohustuslane deklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis üksnes teavitab maksuhaldurit tagastusnõudest. Kuivõrd praegusel juhul ringkonnakohus tuvastas, et pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist lisandunud tagastusnõuded (kokku 91 778 eurot 28 senti) tekkisid pankrotimenetluse eelsete tehingute alusel, oli võlgniku nõudeõigus kostja vastu seotud pankrotieelse perioodiga. Eelmärgitust tulenevalt oli õige ringkonnakohtu järeldus, et PankrS § 99 lg-s 1 sätestatud tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes oli olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal, kuna kostjal oli võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud maksunõue ning võlgnikul kostja vastu nõudeõigus, mis on seotud pankrotimenetluse eelse perioodiga."


Täitemenetluses või maksuõiguses õigusabi saamiseks saate vajadusel pöörduda minu poole, Jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee





9 просмотров0 комментариев

Недавние посты

Смотреть все