Riigikohus sätestas, et "Selle kasuks, et püssirohi on KarS § 418 mõttes laskemoon, mitte lõhkeaine KarS § 414 tähenduses, kõneleb ka järgnev. KarS §-de 414 ja 418 karistusmäärade võrdlusest, samuti asjaolust, et erinevalt lõhkeaine ebaseaduslikust käitlemisest on laskemoona ebaseaduslik käitlemine kriminaalkorras karistatav üksnes olulise koguse korral, järeldub, et seadusandja peab lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist raskemaks kuriteoks kui laskemoona ebaseaduslikku käitlemist."
"RelvS § 46 lg 5 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt tohib füüsiline isik laskemoonana hoida ühe tulirelva kohta maksimaalselt 200-300 sellist padrunit, mille üks komponent on ka püssirohi (RelvS § 17 lg 1 p 1). Samal ajal lubab RelvS § 46 lg 5 p 6 hoida iga tulirelva kohta tervelt 1 kg püssirohtu, mis tavapäraselt ületab märgatavalt 300 padrunis sisalduvat püssirohukogust. Seega on püssirohu hoidmine padrunites sisalduva laskemoona komponendina seadusandja hinnangul ohtlikum kui lahtise püssirohu hoidmine. Sellises olukorras ei saa olla seaduse mõttega kooskõlas see, kui lahtise püssirohu ebaseadusliku valdamise eest oleks ette nähtud raskem karistus (KarS § 414) kui sama kogust püssirohtu sisaldavate padrunite ebaseadusliku valdamise eest (KarS § 418). Niisamuti oleks seaduse mõttega raskesti ühitatav, kui olukorras, kus teatud ebaolulise koguse püssirohtu sisaldavate padrunite ebaseaduslik käitlemine pole KarS § 418 lg 1 järgi kriminaalkorras karistatav, tuleks isikut KarS § 414 lg 1 järgi karistada sama koguse lahtise püssirohu ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks tuleb silmas pidada, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud püssirohtu, nagu ka (muud) laskemoona on RelvS § 19 lg 3 kohaselt lubatud soetada relvasoetamisloa (RelvS § 32) või relvaloa (RelvS § 34) alusel ja selleks ei ole tarvilik lõhkematerjali käitleja tegevusluba (LMS § 12). Neil põhjustel tulebki asuda seisukohale, et laskemoon KarS § 418 tähenduses hõlmab ka püssirohtu kui laskemoona komponenti."
Riigikohus selgitas, et "Nii maa- kui ka ringkonnakohus lähtusid kriminaalasja lahendamisel üksnes RelvS § 17 lg-st 1, leides seetõttu ekslikult, et püssirohu ebaseaduslik omamine ja valdamine on karistatav KarS § 414 lg 1 järgi. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis tingib kohtuotsuste osalise tühistamise."
Riigikohus viitas, et "KarS § 418 lg 1 järgi on karistatav vaid olulises koguses laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Kohtupraktika kohaselt tuleb piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona kogus lugeda ebaoluliseks, kui isiku valduses oleva laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-8-11, p 19 ja 12. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-58-11, p 11.) Kuivõrd püssirohu kogus, mille omamist ja valdamist T. Hurdale ette heidetakse (218 grammi), jääb alla RelvS § 46 lg 5 p-s 6 sätestatud madalamat piirmäära (1 kg), ei vasta T. Hurda kõnesolev tegu ka KarS § 418 lg 1 objektiivsele koosseisule."
Riigikohtu sänade kohaselt "Süüdistatava õigeksmõistmine püssirohu ebaseaduslikus käitlemises tingib kohtuotsuste tühistamise ka püssirohu konfiskeerimise osas. See ei tähenda aga seda, et püssirohi tuleks T. Hurdale tagastada. Süüdistusakti kohaselt anti süüdistatava valdusest leitud püssirohi üle Lõuna prefektuuri ametnikule. RelvS § 9 lg 1 kohaselt peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle sama seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Viidatud juhistest tuleb lähtuda ka olukorras, kus püssirohi leitakse läbiotsimise käigus."
Juhul kui Teil on vaja õigusnõu või kaitset kriminaalmenetluses, siis võite pöörduda minu poole, jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee, www.denikin.ee
Comments