Riigikohus tõi 11.10.2022. a lahendis välja, et "Kinnistusraamatu ja maakatastri andmed, millest lähtuvalt notar Kalaranna 1 kinnistu ostu‑müügitehingu kinnitas, aastatel 2004‑2018 väljastatud maamaksu teated ja muud avalik‑õiguslikud menetlused, milles loeti kaebaja ekslikult ka veeala omanikuks, ei võimaldanud kaebajal aru saada enesele kahju tekkimisest. Avaliku võimu asutused ei kõrvaldanud viga pika aja jooksul (ebaõigetest andmetest lähtuti 15 aastat; kinnistu koos veealaga registreerimisest koguni 19 aastat (1999-2018)), mis võis kaebaja usaldust kehtiva olukorra suhtes süvendada. Pooli, kes samamoodi ekslikest registrikannetest lähtusid, oli suhteliselt palju (kinnistu müüja, notar, maakatastri ja kinnistusraamatu andmed, Maksu- ja Tolliamet, maavanem, Tallinna linn)."
"Olukorda arvestades leiab kolleegium, et kaebajale kõrgema hoolsuskohustuse panemine võrreldes avaliku võimu asutustega ei ole põhjendatud. Professionaalse kinnisvaraarendaja kohustusi ei saa siinkohal pidada suuremaks. Õiguste kaitse (põhiseaduse § 14) ja hea halduse põhimõtetele tuginedes on riigiorganitel kohustus tagada asjaajamise ja registriandmete õigsus. Kaebaja suhtes oleks ebaõige jätta kaebetähtaeg ennistamata, arvestades, et kahjunõue puudutab just nende samade avaliku võimu kandjate tegevust (tegevusetust), kes ise samamoodi ekslikest registrikannetest lähtusid."
Riigikohus ennistas kaebetähtaega.
Juhul kui Teil on vaja õigusnõu või esindamist haldusasjades, võite julgelt pöörduda minu poole, jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee www.denikin.ee
Comments