Riigikohus vaagis kohtuasjas, et "Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik väärteo toime ajavahemikus 1. juunist kuni 11. novembrini 2020. Täpsemalt maakohus laudtee rajamise aega ei tuvastanud. VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 koosmõjus tõlgendatakse väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks. Väärteo toimepanemise ajaks tuleb seega lugeda 1. juuni 2020. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-37-16, p 11 ja 21. märtsi 2018. a otsus nr 4-17-3969/37, p 7.1."
Riigikohus sätestas, et "KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Seadus ei sätesta kõnealuse väärteo puhul kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Kuigi maakohus tegi kohtuotsuse enne seda, kui väärteo aegumistähtaeg 1. juunil 2022 möödus, pole otsus kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud."
Kokkuvõtvalt Riigikohus jõudis järeldusele, et "VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2022. a otsus nr 4-21-995/56, p 7). Kuna väärteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat, kolme aasta erand ei kohaldu ja väärteo aegumine pole vahepeal peatunud, tuleb väärteomenetlus aegumise tõttu lõpetada. Kolleegium jätab kassatsiooni ülejäänud väited seetõttu tähelepanuta. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt."
Juhul kui Teil on vaja õigusnõu või kaitset väärteomenetluses, siis võite julgelt pöörduda minu poole, jurist Vitali Denikin, 58002575, info@denikin.ee
Comments