Oktoobrikuu lahendis Riigikohus sätestas, et "Kui aga isik esitab kohtuistungil faktiväite, mida tauurimistoimingu käigus ei maininud ja mis viitab hoopis uuele kuriteole, siis on selline ütluste n-ö täienemine ajas selgeks tunnismärgiks, mis viitab tõendiallika võimalikule ebausaldusväärsusele ning lubab kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS§289 lg1 järgi avaldada."
Juhul kui vajate kaitset kohtueelses menetluses või 1. ja 2. astme kohtutes, võite julgelt pöörduda minu poole, kaitsja Vitali Denikin, 58002575, vitali.denikin@gmail.com
Riigikohus lisas, et "Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium aga, et süüdistuse sisuks olevat käitumist ei saa hinnata ähvardamisena KarS § 120 tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt 6. veebruari 2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p 24). Viidatud otsusest tuleneb seegi, et kuigi üldjuhul keskendutakse süüküsimuse lahendamisel vaid ajaliselt kitsas raamistikus toimuvale üksiksündmusele, ei või kohtuasja lahendamisel jätta kõrvale nn kaasuvaid asjaolusid. Ähvardaja öeldut või tehtut ei saa alati vaadata rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega (vt otsuse p 25)."
Comments